Türgi ja Hip-Notics kaablipark
Juba mitu kuud tagasi sai otsustatud et oma veelauakeskuse eestvedamisel peaks ära nägema ka mõne teise kaablipargi. Siin ma nüüd lustin Hip-Notics‘i viie mastiga kaabli järvel kus on kokku seitse sigavinget obstaaklit.
Igaksjuhuks on keskusel veel üks kuue mastiga suusatajatele mõeldud slaalomijärv ja kaks 2.0 süsteemi. Elu keeb täie hooga, kuid tänu off seasonile on siin võrdlemisi rahulik - keskuses peatub kokku ligi 30 kaablihuvilist ning järjekorrad on olematud. Mõnus, kas pole?
- slallijärv ja venitav Vidrik
Neli kuud ujumistrenni on ennast rohkem kui ära tasunud. Esimesel päeval sõitsime koos kukkumiste, starti jalutamiste ja väikese pausidega kokku seitse tundi. Seda on kümneid kordi rohkem kui suve maksimaane 15 minutit sõiduaega. Tänaseks oleme Türgi pinnal olnud kuus päeva, millest üks kulus Antalyas ringi seiklemiseks ning lihaste taastamiseks seebimassaasis.
- jah seal taamaal paistavad lumised tipud kus praegu lauaga sõita saab
- loojang katuseterassilt
Plaan on natukene veel harjuda kohaliku kaabli ja obstaaklitega ning siis filmida ja pilte klõpsida, millest osa kindlasti ka minu blogi seinale jõuavad.
Näpud masinas…
Motikat ümber ehitades olen mitu korda jõudnud endalt küsida mida ma teen? Ühegi mootori sisse ma varem nii süviti nänud ei ole ja veel vähem tunnen ma elektriskeemi. Kahe päevaga olen õppinud liiga palju uusi termineid, näinud sadu hammasrattaid ja kruvinud lahti lugematul hulgal polte. See kõik tundub hirmuäratavalt huvitav…
Trenn
Mõned kuud tagasi lisandus argipäeva arvestatav kogus lisaaega ning sisutada otsustasin seda trenni tehes. Valik langes ujumise peale ning eesmärgiks oli tol hetkel ennast lihtsalt talvel liigutada. Täna käime mõnusa pundiga kolm korda nädalas ujumas ning distantsiks juba 1250 meetrit ehk 50 otsa. Minul nüüd sihiks silme pisut liha oma kontide ümber kasvatada ning võhma juurde treenida, et tuleval suvel kaks korda kauem veelauaga sõita jaksaks.
Trennipäeviku kui sellise kirjutasin arvutisse 15. jaanuar ning sellele järgnenud 30 kalendipäeva jooksul ujusin 11 kilomeetrit ning sõitsin Austrias 6 päeva lumelauaga. Tulemuseks mõnusalt hea enesetunne ja kehakaalu tõus viie kilo võrra 81 kilogrammini. Arenguruumi veel on, spordikotist puuduvad ujumismüts ja tibukukkurid ;)
Proud owner of a Harley Davidson motorcycle
Üpris uhke tunne on teada, et garaazis seisab päris minu enda isiklik esimene Harley-Davidson. Täpsemalt on tegu 1999 aasta Sportsteri mudeliga millel kubatuuri 1200 kuupsentimeetrit. Plaan on rattast ehitada midagi omanäolist ja kihutada terve suve võimalikult kiiresti kõige parematel teedel. Suu on kõrvuni ja süda on rohkem kui rahul.
Fun day on snow
- Ideaalne pühapäev lohesõidu, hea söögi, kuuma sauna ja jahutava õllega. Lihtsuses peitub mõnu.
- Rammsteini rahulik üle saali lavasett. Miks ei?
- Rammstein Riga Arenal. Ma olin päris kaua peale kontserti segaduses, kas see oli nüüd mu elu parim kontsertelamus või mitte? Kas see oli parem kui Muse Positivusel? Vastu sai võetud otsus, et neid kahte ei saa võrrelda ning mõlemad olid metsikult head elamused.
- kui neljandal päeval enam väga sõita ei jaksanud, siis praegu tahaks hirmsalt sinna tagasi
Alpid 3250 meetri kõrguselt
Pildid Hintertuxi liustiku kõrgeimast tipust. Samuti ka minu kõrguse rekord, kui välja arvata sealt nii lähedal paistvate lennumasinatega lendamine.
- uued friistail kiivrid
- lihtsalt igav vaade
Vans Penken Park
Pilk Mayrhofeni keskuse vabastiili nõlvale. Hüpped on suured, maandumised pikad, suurusi ja reile igale maitsele. Üldjuhul väga hästi silutud ning päike paistab alati maandumistele.
